Loobergi talu avas oma koduuksed
Mariliis Vest
Avaldatud 14.06.2023, Raplamaa Sõnumid
„Öelge mulle üks restoran Eestis, kus kokk saab vahepeal minna oma voodisse, visata pikali ja hetkeks puhata,“ ütles, muie näol, Loobergi talu peremees Tarmo. Alles hiljaaegu avas perekond Mölder võõrastele oma kodu uksed.
Käänuline autotee viib meid Kehtna külje alla Kalbu külla, kus pesitseb üks tore neljalapseline perekond. Loobergi talu hoovile sisse keeranud, tuleb pähe esimene emotsioon: muljetavaldav silmailu. Kiidusõnad edastan loomulikult pererahvale, Gaidi ja Tarmo Mölderile. Kõrvad kikkis tulevad meid uudistama ka kaks kutsat, kes pererahva sõnul on nende „sõbralikud pensionärid“.
Kõigest neli aastat tagasi soetatud majas on kõvasti tööd rabatud. Gaidi näitab võrdluseks pilte sellest, milline nägi nende kodu välja ajal, kui see soetati. Vanast, vaat et lagunevast talumajast on saanud moderne pesapaik. Intervjuud viime läbi ruumis, kus varem oli kolm ühes: saun-laut-puukuur. Täna vaatab vastu stiilne must laudis, võimas köögisaar ja laudast leitud plangust oma kätega valmistatud pikk söögilaud.
Väärtust lisab kõigele tõsiasi, et kogu ehituslik pool on pererahva kätetöö. Ettevõtte abi on nad kasutanud ainult vundamendi ehitusel. Siinkohal kiidab Gaidi abikaasat, kes on tema sõnul kuldsete kätega. Kaunist kodust on lisaks elupaigale välja kujunenud kodurestoran. Kui kiirelt kokku võtta, pakub Loobergi talu ehk EHE Koduresto seltskondadele gurmee-õhtusööke ja pastakoolitusi. Seda kõike pererahva kodus, elutoas, kus nad iga päev oma pere keskel televiisorit vaatavad või õhtusööki söövad.
Perenaine Gaidi tunnistab, et võõraste inimeste oma koju lubamine ja usaldamine on olnud kogu protsessi juures kõige suurem väljakutse. Täna näevad nad, et usaldus on ennast õigustanud, sest inimesed, kellega nad kohtuvad, on toredad, viisakad ja avatud meelega.
Kuidas siis Tarmo ja Gaidi sellise otsuseni jõudsid? End põliseks kehtnakaks nimetav perenaine tundis enda sõnul ühel hetkel, et kontoritöö Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus hakkab ennast ammendama ja vaja on uut väljakutset. Gaidi meenutab, kuidas ta seisis oma praeguse kodu hoovis ja mõtiskles: töö võiks kuidagi mulle koju tulla. Tol hetkel ta veel ei teadnud, et täpselt nii see lähebki.
Peremees Tarmo vedas varem Rapla Pargi restorani. Tööjõupuuduse tõttu tuli aga väga palju teha ise, veeta pikad päevad köögis ja perele oli aega vähe. Pingeline, väsitav aeg viis ta ühel hetkel läbipõlemiseni. Enne koroonat otsustati ühiselt restoran maha müüa ja teha kokkamisse väike paus. Niisiis töötas Tarmo mõnda aega Kehtnas Frank Kutteris lihameistrina, kuni eelmisel suvel otsustas ta taas näpud köögis õliseks teha. Ta töötas ühe suve peakokana Pärnu Lucca suverestoranis. „Siis hakkas mulle jälle söögitegemine meeldima,“ tõdes Tarmo.
Nii Gaidi kui ka Tarmo on mõlemad õppinud ja töötanud kokkadena. Ka eluteed ristusid köögis. Oktoobrikuus käis pererahval külas seltskond Gaidi kursusekaaslasi, kelle peal prooviti nii-öelda pilootõhtusööki. Tagasiside oli hea ning just külalised olid need, kes viskasid õhku mõtte: miks te teistele sarnast kogemust ei paku? Lisatõuke andis “Maahommiku” saade, kus näidati Peipsi ääres toimivat kodurestorani.
„Mõtlesime, et aga miks meie ei võiks seda teha. Meil on kõik tingimused olemas,“ rääkis Gaidi. Täna, kus kodurestoranile veel suurt turundust pole tehtud, on külastajad Loobergi sellegipoolest üles leidnud. Ideaalis soovib pererahvas, et ühes kuus oleks kaheksa restoraniõhtut, millele lisaks pühapäevased hilised hommikusöögid (brunch).
Koduseinad on turvalised
Loobergi kaubamärk alustas tegevust erinevate maitsesaiade küpsetamisega. Gaidi sõnul on retsept Tarmoga kaasas käinud üle kahekümne aasta. Kahjuks andsid nii koroona kui ka sõda ettevõtmisele teatava löögi, mistõttu on saiade küpsetamine tänaseks soiku jäänud.
Kohvijoomise käigus märkan laual kauneid, väga tuttava moega nõusid. Endamisi olen kindel, et tegemist on Raplamaa tootega, aga igaks juhuks küsin pererahvalt kinnitust. Sisetunne ei peta mind, nii kohvi kui ka õhtusööke serveeritakse TaevaniMaani imekaunitelt lauanõudelt. Gaidi räägib, et Töötukassale esitatud projektiga õnnestus neil soetada kööki mõned seadmed ning needsamad kaunid nõud. „Toetame üksteist, väikeettevõtjaid,“ ütleb Gaidi selgituseks. Tarmo täpsustab, et TaevaniMaani tooted on täielikult nende nägu ja tekitavad nii pererahvas kui ka külalistes vau-efekti.
Kodu särama löömine on kodurestorani pidamises pigem Gaidi ülesanne. Kuigi suures osas toimetamisi, sealhulgas teenindamise, teevad abikaasad kahekesi, on ikkagi välja kujunenud nii, et Tarmo mõtleb välja menüüd ja toimetab pliidi taga. Perenaine nimetab end taustajõuks, kes aitab väiksemate toiduvalmistamistega ja peseb pärast nõud. Iga õhtusöögi ettevalmistamine võtab aega vähemalt kaks pikka tööpäeva. Täna suudavad nad võõrustada maksimaalselt 15 inimest. Selliselt tagavad nad parima kvaliteedi. „Me ei taha minna massi. Me tahame olla teistmoodi,“ selgitab Gaidi.
Külaliste tagasiside on näidanud, et suur elamus on inimestele söögilaua tagant näha kogu kokkamise protsessi. „Meil ei ole nii, et kuskil tagaruumis on kokad, kes midagi teevad, vaid inimesed saavad reaalselt näha kogu toiduvalmistamise protsessi. Vahel nad tulevad, seisavad ja vaatavad, kuidas me mida teeme,“ ütleb Tarmo. Selline toimetamise viis on pererahvale olnud paras väljakutse, sest pigem on nad ennast alati pidanud kinnisteks inimesteks. Tarmo meenutab, et Pargi restoranis ei käinud ta kunagi inimestega suhtlemas ja nii kui uksest tuli sisse kasvõi üks klient, oli temal justkui sein ees.
„Nüüd on mingi muutus toimunud,“ ütleb Tarmo. Gaidi arvab, et ilmselt on seda põhjustanud oma kodu turvalised seinad, kus on kergem olla avatud ja julge. Kodus töötamist hindavad nad mõlemad kõrgelt. Varem restoranis toimetades oli pereisa nii pühad kui ka nädalavahetused tööl, nüüd on rohkem aega olla lastega. Mõlemad keskenduvad nüüd sajaprotsendiliselt EHE kodurestoranile. „Kuni kannatab nii, et saame kodus kõik olla, seni teeme,“ ütlesid nad ühest suust.
Menüü pakub välja pererahvas
EHE Koduresto missioon ja visioon on pakkuda ehtsaid maitseid, inimesi ja elamusi. Külalistele öeldakse alati: „Tundke end nagu kodus!“ Üht pererahvas selle juures aga ütleb: rohenäpud nad ei ole ning ise kasvatada midagi ei taha ega oska. Tarmol on pikaaegse toitlustuse maailma kogemuse tõttu tekkinud väga head, usaldusväärsed koostööpartnerid, kellelt täna kvaliteetset toorainet tellitakse.
Eriti põnev on aga Loobergi veinide maailm. EHE restoranis on märjukesed, mida saab maitsta peale Kalbu veel kahes Eestimaa paigas. Austria veinid on niivõrd erilised, et on saanud kohalikel konkurssidel kuldmedaleid. Gaidi ja Tarmo pakuvad toidu kõrvale alkohoolsetest jookidest ainult veine, mis on spetsiaalselt menüüga kokku sobitatud.
Toiduvaliku teeb samuti iga kord pererahvas. Tarmo on enda sõnul kokk, kes ühte ja sama taldrikutäit mitu korda teha ei taha, mistõttu muudab ta menüüsid aeg-ajalt lausa sajaprotsendiliselt. Seda vastavalt iseenda sisetundele ja tujule. „See on meie tahe ja nii kuidas meil tunne on, nii ka teeme,“ lisab Gaidi. Täna on viiekäigulises õhtusöögis näiteks peedimarinaadis lõhefilee, krevetid, risoto, part ja magustoiduks pavlova. „Me teeme menüüd nii, et ka meil endal oleks huvitav. Kõige ägedam kogu asja juures ongi see, et ma saan luua hoopis midagi uut. Ma ei pea tegema seda, mida menüü ette näeb, või seda, mida öeldakse,“ selgitab Tarmo, kes ise armastab näiteks väga itaalia kööki.
Mõistagi toimib kodurestoran ainult ettetellimisega. Pererahvas on igasuguseid mõtteid mõlgutanud. Näiteks sel suvel proovivad nad ette võtta vabas vormis reedesed õhtud, kus inimesed saavad head-paremat maitsma tulla ka väiksema seltskonnaga. Oma tegemisi tutvustavad nad veel avatud talude päeval. Laseme mõtted lendu. Gaidi pakub välja, et ehk on kunagi külalistel võimalus nende juurde tulla ka kahekesi. Seda tingimusel, et ühe pika laua taha tuleb kokku segaseltskond võõraid inimesi. See on võimalus luua uusi tutvusi ja sõprusi.
Loobergi pererahvas tunneb täna, et maailmas on niivõrd palju huvitavaid inimesi, kes võiksid omavahel kohtuda. „Ei ole nii, nagu räägitakse, et eestlaste lemmiktoit on teine eestlane. Minu arust on eestlane muutunud tunduvalt sõbralikumaks ja avatumaks,“ põhjendab Tarmo.
Oma kliente kiidavad nad mitmel korral. On seltskondi, kellega pidu on läinud pikemalt, ja on neid, kes võtavad väga rahulikult. Näiteks on igal õhtusöögil kombeks pärast kolme esimest käiku teha tunnine paus. Siis saab jalutades kõhtu ruumi juurde teha. Mõni kasutab aga võimalust pererahva diivanil lösutamiseks ja televiisori vaatamiseks. Pärast pausi serveeritakse veel kaks käiku. Tarmo sõnul õhtusöökidel ajalist piirangut ei ole ning oma kodust nad kedagi välja ei aja. Kogemus aga näitab, et keskmiselt kestab üks õhtu neli-viis tundi. Erandkorras on olnud ka ööbimisi. Täna on pererahva koduhoovile üles seatud kaks glämpingut, kuhu mahub kümmekond inimest.
Põgusalt peatume oma vestluses veel pasta valmistamise koolitusel, kus lisaks toidu nautimisele on võimalik külalistel ka ise käed külge panna. „Meie jaoks on koolitused hästi lahedad. Mina tellin kauba, külalised tulevad, panevad põlled ette ja juhendan neid. Nad teevad valmis ka kastme ja siis meie serveerime selle. Koristame ära ja hakkame uuesti, uut sorti pastat tegema. Mis alles jääb, selle pakime kaasa,“ selgitab Tarmo.
Intervjuu otsad tõmbame kokku unistustes ränneldes. Tarmo mõtetega ette ei rutta ja hetkel unistab vaid sellest, et EHE Koduresto läheks käima nii, nagu nad seda on mõelnud: kolm õhtusööki nädalas ja pühapäevased hilised hommikusöögid. Gaidi ei julge samuti väga suuri õhulosse ehitada, kuid ütleb et mõte tiirleb kõrvalhoone renoveerimise ümber, kuhu tuleb saun ja suurem saal. Magusa pavlova saatel jätkame oma mõtete jagamist vabas vormis. Loodan, et kohtun pererahvaga taas, siis juba Tarmo valmistatud maitseelamuste saatel.